Kohvikudante


Reede õhtul selgus, et nädalavahetuse veedan Tartus. Esiteks on mul alati tung üle vaadata sealsed uued kohvikud-baarid-jmt. Samas aga vajan ka väikest annust nostalgiat. Yin ja yang olgu tasakaalus.

Uueks osutus Place. Sellel kohal asus minu elu tõenäoliselt "esimene kohvik". Mäletan end seal koos isaga viinereid söömas. Kuna olin juba väiksena hädas nohu ja kõrvavaluga, siis juhtus see arvatavasti pärast külaskäiku "linna" kõrvaarsti juurde. Ümarate laudade ümber sibasid kenad ettekandjad valgete satsiliste põlledega, lõpuks ostsime baariletist kaasa ilusaid küpsiseid.
Vahepealsest ajast meenub eredamana Zum-Zum`i algusaeg. Tee maksis 3 krooni ja enamus tudengeist (või sattusin sinna kuu lõpul tihemini?) tellis seda klaaside viisi.
Mõnus oli praegugi, kiirates veidi pealinlikku noortepärast disaini ja fiilingut.

Vana armas Wilde kutsub oma soojuse ja mõnusa konservatiivsusega. Milliseid toredaid seiku selle kohaga seoses meenub! Nii talvel kui suvel, pubis ja kohvikus, meeste ja naistega, nuttes ja naerdes...
Ja kui ma ei saa VVV-d (ehk Vanaema vaarikakooki vahukoorega) oma tuntud headuses, olen muidugi nõus oma mütsi ära sööma! Vargsi loodan, et seda siiski ei juhtu...

Harjumusest külastan alati ka kõrvalasuvat raamatupoodi. Arvan, et mul vedas - leidsin Tubakaraamatu ja kinkisin samas oma kallile S-le. Ootuspäraselt asus ta end agaralt sigarite, piipude ja nende juurde kuuluvate aksessuaaride asjus harima. Loodan väga, et see kajastub kunagi tema tervises. Lisaks on värskelt harituna sigarit valima minna ka palju toredam!

Nagu näha, mõjus Heade mõtete linn mulle ergastavalt. Mis sest, et oli sompus, niiske ja libe. Mis sest, et ei näinud kuuvarjutust. Mis sest, et oli valimispäev...